Kõige levinum viga on kaamera suunamine nii, et vastu valgust jäävad näod ja numbrimärgid ainult siluettidena — näiteks sissepääsu poole suunatud kaamera, mille taga on hommikupäike. Lahendus on lihtne: paigutame kaamera nii, et valgusallikas jääb selja taha, mitte kaamera taha.
Teine sage probleem on liiga lai vaatenurk: kaamera näeb küll suurt ala, aga kui vaja on tuvastada nägu või numbrimärki, ei jää detaili piisavalt palju pikslit. Sissepääsude ja väravate juurde valime tavaliselt kitsama vaatenurgaga kaamera just tuvastamise, mitte ülevaate jaoks.
Kolmas viga on katvusaukude jätmine — kaks kaamerat, mis mõlemad vaatavad sama nurka, aga kõrvalasuv sissepääs jääb katmata. Hea paigutusplaan algab alati kõndimisest objektil läbi, mitte plaanil joonte tõmbamisest.
Lõpuks: kaamera ise ei tee midagi, kui salvestus pole seadistatud õigesti — vale liikumistundlikkus täidab salvestusmahu kiiresti tähtsusetute klippidega, samas kui olulise hetke jaoks jääbki ruumi puudu. See on üks põhjus, miks tasub paigaldus ja seadistus usaldada kogemusega partnerile.